4 KASUTUT TEADMIST KEEMIAST

postitus 15.04.26 ander mägi

Ander Mägi
Kommunikatsiooni koordinaator ja taltechi tudeng


KEEMIA ÕPPIMINE EI TEE SINUST TINGIMATA KEEMIKUT, AGA SINUST SAAB INIMENE, KES OSKAB KÜSIDA PAREMAID KÜSIMUSI JA LEIDA PAREMAID VASTUSEID.

Kui küsida mõnelt täiskasvanult, milline õppeaine neile koolis vähim meeldis, võib vastusena kuulda: „See õudne perioodilisustabel ei jäänud küll mulle kunagi pähe. Siiani ei mõista, miks peavad lapsed seda koolis õppima. Täiesti ebavajalik.“ Kõlas tuttavalt?

Aga! Perioodilisustabelis esineb nii haruldasemaid kui vähem haruldasemaid elemente. Kui keedusoola ja vee koostist teab harilikult igaüks, siis nii mõnigi teine element osaleb palju varjatumalt meie elus.

Niisiis – 4 kasutut teadmist keemiast

Fun fact 1: autode väljalaskesüsteemides kasutatav palladium on üks maailma hinnalisemaid metalle. Katalüütiliste omaduste tõttu toimub pallaadiumi pinnal ohtlike heitgaaside keemiline muundamine ohututeks gaasideks nagu süsinikdioksiid, vesi ja lämmastik, aidates kaasa hoidmaks õhku puhtamana ning keskkonda elamisväärsemana.

Keemikuna ei keerle minu mõtted teadustööd tehes perioodilisustabeli 118 elemendi ümber. Sageli on mõtetes esmane küsimus, kuhu olen jätnud oma laboripäeviku või pastaka.

Fun fact 2: kustutatavas tindipliiatsis kasutatakse termotinti, mis kuumutades läbipaistvaks muutub. Kustutatav ots tekitab paberil hõõrdudes soojust, mis kandub üle tindile. Paberit sügavkülma asetades on aga „kustutatud“ sisu võimalik taas nähtavale tuua. Kiirem ja praktilisem on siiski vähemtähtsamas dokumendis valesti läinud täht või number lihtsalt läbi kriipsutada.

Aga millega keemik üldse tegeleb? Laias laastus arendusega ja mõõtmistega.

Fun fact 3: joogivee koostis on rangelt reguleeritud ning selle koostise määramine on keemiaharidusega analüütikute igapäevatöö. Keemiliste kvaliteedinäitajate hulka kuuluvad näiteks antimon, arseen, benseen, boor, elavhõbe, fluoriid, nitraat, pestitsiidid jt. Teadmiste ja oskustega arendavad nad analüüsimeetodeid, mis oleksid usaldusväärsed ja tagaksid, et kraanist väljuv vesi on tõepoolest kvaliteetne ja tervisele ohutu.

Kevadine aeg, mil loodus ärkab ning õu on täis õite ilu, mõjub karmilt nendele, kes on allergilised õietolmu suhtes. Nii tuleb seada sammud apteeki, et leida veidigi leevendust. Kui vaadata apteegis keemiku pilguga ringi, tekib tunne, nagu oleks sisenenud mõnda reagentide lattu. Kel kogemusi angiiniga, teab, kui asendamatu on ravi antibiootikumidega, näiteks penitsilliiniga.

Fun fact 4: 1940. aastatel otsiti hallitusseeni, mis toodaks penitsilliini efektiivselt. Üks laboritöötaja tõi Peoria turult koju kollase meloni, millel kasvas eriti ilus hallituslaik. Selgus, et just see tüvi tootis penitsilliini kümneid kordi rohkem kui varasemad. Just see, et meie seas on inimesi, kes on valmis molekule uurima teaduslikul tasandil, annab kindlust, et üha rohkematele haigustele leitakse ravim.

TEKKIS HUVI?

Keemia ei ole vaid uute ühendite loomine ja tundmaõppimine. See aitab luua seoseid teooria ja igapäevaelu vahel ning arendada probleemide lahendamise oskust. Keemia õppimine ei tee sinust tingimata keemikut. Aga see teeb sinust inimese, kes oskab küsida paremaid küsimusi ja leida paremaid vastuseid.

Eestis on võimalik keemiat õppida süvendatult neljas kõrgkoolis: Eesti Maaülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ning Tartu Ülikoolis. Igal õppekaval on veidi erinevad väljundid, millega saab tutvuda ülikoolide kodulehel või küsida otse tudengitelt, tulles neile tudengivarjuks.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Scroll to Top